Eks me ju kõik teame, et töökoha omamine ja raha teenimine on õilis ja tänuväärne. Me õpime midagi, areneme, loome ühiskonda uut väärtust. Isegi tänavapühkija on missiooniga inimene! Ja keegi ei taha olla ju mingi töötu asotsiaal. Väga turvaline on kuuluda sootsiumisse, saada vahest ülemuse käest ka tunnustav õlalepatsutus, mitte ainult hoop jalaga tagumikku.
Ühiskonnale lisaväärtuse andmine oma tööga peaks ka meile midagi andma, mitte ära võtma. Inimene, kes rabab palehigis tööd teha, silme ees pangalaen, karjuvad lapsed ja tusane naine, on väga kaugel mõttest üles ehitada positiivset ühiskonda. Ta on väga kaugel ka kõiksugustest filosoofilistest postulaatidest, mis tegelevad indiviidi arenguga. Lisaks kõigele, ta on väga kaugel ka iseendast.Tänapäeval levinud ärimaailma teooriad jutlustavad meile sellest, et tähtis on kollektiivsus, meeskonnatöö, kõik ühe eest jne. Indiviid on midagi nonsensi taolist, samas tundub ta kuidagi ohtlik ja ettearvamatu. Kõik peab olema kontrolli all, nii müüginäitajad kui töötajate eraelu. Me peame ju ometi teadma, milliste alluvatega meil tegemist on!
Tihtipeale tõlgendavad inimesed elatise teenimist nii, et see on üks-üheselt seotud enese alandamise või müümisega. Peaasi, et raha tuleb. Sellest on tegelikult kahju, kahju on inimestest, tööst ja väärastunud elu mõttest. Midagi väga olulist jääb kogu selle asja juures puudu.
Raha ei tohiks meile olla püha eesmärk omaette vaid ainult eluprotsessiga kaasnev nähtus, hoolimata sellest, mida mõned tarkpeadest nn. arvamusliidrid või rahast sõltuvusse sattunud ruuporis ei kuulutaks. Kui rääkida krabisevast, siis meenutab see heli millegipärast pigem koltunud sügislehti tänaval, mida tuul ringi keerutab. Eks ka paljud targad muinasjutud räägi lugusid sellest, kuidas suur hangitud rahahunnik mingil hetkel korraga tühiseks prahihunnikuks muutub. Armsad sõbrad, inimese, indiviidi eesmärk siin ilmas on ikkagi isiksuse arendamine, enese paremaks muutmine, valgustatud olendi poole liikumine, võib isegi öelda ka nägijaks saamine!
Selle lehekülje külastajad on oodatud jagama oma mõtteid ja ideid, kuidas muuta meie ühiselt jagatud eluruumi paremaks ja huvitavamaks, miks mitte jagama ka oma nägemusi või unenägusid, sest uni olevat ju lihtsalt teine reaalsus.
Loogem ise endale maailm, kuniks on antud elu, ainuke ja imeline!
Need õiged ja "piisavalt enesekesksed" mõtted ja veendumused, kuidas ennast isiksuse arendamise ja töö vahel balansseerida ei teki üleöö. Õnnelikud on need, kes on õige tasakaalu kaasa saanud juba lapsepõlvest, vähem õnnelikud need, kes on selle tasakaalu saavutanud läbi raskuste ja isiklike karmide kogemuste. Ja paraku on neid, kes ei saa või ei suuda välja rabelda nn nõiaringist (mille nad on ise loonud-tekitanud). Samas võiks küsida, kas see "valgustatud olendi poole liikumine" ongi tegelikult oluline neile, kes seda ei väärtusta.
ReplyDeletePõhjuseks võib olla hirm mingis asjas ebaõnnestusmise ees. Kuna töö ja muu väline tunduvad kindlama tervikuna ja stabiilsema tulevikuna, siis "igaks juhuks" klammerdutakse nende külge, mida "stabiilsuse pakkuja" meelsasti ära kasutab ...
Armas on näha, et positiivsed mõtted leiavad järjest enam avaldamist. See ongi juba esimene samm maailma positiivsemaks muutumisel.
ReplyDeleteUsun ja tean, et mõte on mateeria ja meie mõtted moodustavadki maailma, kujundavad ja suunavad seda vastavalt, kas siis negatiivses või positiivses suunas.
Positiivsuse hulka võib ju arvata ka negatiivsed sündmused maailmas, sest need sunnivad ka paadunud materialiste mõtlema enam vaimsete väärtuste peale...
Minu üleskutse ongi leida positiivset kõiges, sest see suurendab optimismi ja annab elu uutele positiivsetele sündmustele.
"Oled see, kelleks sa ennast mõtled ja maailm on täpselt selline nagu sa seda näed!"
Minu jaoks on see moto piisav, et elada ilusas ja väärtuslikus maailmas ja olla iga päev järjest parem inimene.